Bredeni ajaloo viimase rõivakollektsiooni autoriks on tunnustatud disainer Helene Vetik. Kaksikute tütarde Tilda ja Taika emana valas ta enda autoriprinti kogemuse nii lapsevanema kui ka kunstnikuna ning lõppresultaadina sündis rõõmsameelne kosmosest inspireeritud muster, mis üllatab julguse ja värvidega. Tegime Helenega sel puhul väikese intervjuu!
Suur tänu fotode autorile Jelena Rudile ning mängustuudiole Stuudio1985.
Helene, kui kaua üldiselt võtab ühe prindi loomine? Milles seisneb peamine ajakulu?
Ühe kangamustri või -prindi loomise aeg oleneb täiesti sellest, kuivõrd on tegu nö custom made ehk nullist loodud illustratsioonidega. Lisaks on määrav ka see, kui mitu joonistust disainer teeb, kui palju neid testib ja sätib ning milline uurimistöö ja ideede faas prindile eelneb. Bredenile loodud mustri puhul tegin eeltööd sisuliselt kõik need 2 aastat, mil olen Tilda ja Taika ema olnud. Lasin käiku teadmised nii Montessori lastekasvatamise tehnikatest kui ka sellest, milliseid erinevaid plekke on riietelt kõige raskem maha saada. Uurisin ja ammutasin infot kõige stiilsematelt ja vingematelt lasteriiete brändidelt ja ka sellest, mis minu lastes tugevat huvi äratab.
No see taevakehade ja kosmose print paneb küll vist kõigi laste silmad särama…
Just nii! Minu print koosneb 17-st unikaalsest hoole ja armastusega loodud autori-illustratsioonist, mida on minu lastel olnud tohutult põnev uurida. Illustratsioonid on sedavõrd detailsed, et näiteks päikesel on peas päikeseprillid ja põskedel tedretähnid, maakerale on joonistatud õiged kontinendid, kosmonautideks on päris elust inspireeritud ahvike ja koerake. Saladuskatte all võin öelda, et valmis ka teine samas stiilis muster, mille tarbeks illustreerisin 20 erinevat loomakest ja mis pesitseb hetkel veel sahtlis.
Kuidas käib üldse tänapäeval mustri loomine? Vanaviisi paberi ja pliiatsiga vist enam mitte?
Disainer ei kasuta jah üldiselt enam tänapäeval paberit ja pliiatsit. Minul on tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab S8 ja kasutan joonistamisrakendusi Infinite Painter ja Autodesk Sketchbook.
Mustri loomise alustalaks oli idee luua pildid mänguna. Seetõttu sai alguses joonistatud posu värvilisi mullikesi ja siis nuputatud, mis elukateks need elementide peale joonistamise käigus muunduvad. Kui mitukümmend pilti oli koos, sai need omakorda välja salvestada ja arvutisse tõsta, et luua trükifailid. Väga mõnus on joonistada, kui sul on kustutuskummi asemel undo nupp.
On sul äkki ka soovitusi, kuidas peaks lapsed ja lapsevanemad seda printi vaatama, et sellest võimalikult palju rõõmu tunda?
Esiteks on kõiki neid joonistusi koos lastega imelihtne järele teha ja mänguks pöörata. Joonista näiteks paberile mistahes kujus värvilaik kirka tooniga ja küsi lapselt, mida see talle meenutab. Seejärel võta must vildikas ja säti laigule silmad, käpad, sarved… mistahes pähe tuleb. Minu prindi tehnika ongi Montessori arendav mäng, kust laps ja lapsevanem saavad inspiratsiooni, et koos midagi arendavat luua.
Teiseks nipiks on see, et enne magamaminekut saab riideid uurida ja kõik pildid läbi jutustada, mis tähendab, et print toimib ka pildiraamatuna. Lapsukesed kuulavad põnevusega sellest, mis on kosmoselaev, kuidas näevad välja taevas pesitsevad Saturn või Mars. Palju nalja pakub ka kolmesilmne tulnukas ja kosmosekoerake ja -ahvike, kel suud ammuli.
Su print on väga sooneutraalne. On see sinu viis võidelda stereotüübi vastu, mille kohaselt on väikesed poisid alati sinisesse ja väikesed tüdrukud roosasse riietatud?
Absoluutselt. Pidasin värvitoone valides vägagi silmas seda, kui keeruline on mul endal leida oma kaksikutele tüdrukutele midagi sarnast, ent samas erinevat. Lihtsates ilusates toonides esemeid, mida ka mina ise tahaks kanda. Tihti tuhlan Tildale ja Taikale riideid otsides hoopis poiste osakondades, et leida asju naturaalsemates toonides nagu näiteks sinep või samblaroheline. Tean ka seda, et poiste emad piiluvad tihtipeale tüdrukutele mõeldud tooteid, et leida midagi nö nunnumat. Ja kui tegin sellest juttu oma Instagramis, siis nõustus minuga pea 10 000-pealine jälgijaskond ja sündis kollektiivne otsus, et lasteriided peaks olema sooneutraalsemad ja skandinaavialikult stiilsed.
Nii näemegi uues Bredeni kollektsioonis beeži heledat ja sügavat metsarohelist mustrit ning mõlemas versioonis leiab samu toone, seega saab kombineerida sama mustri eri värvikombinatsioone näiteks pusa ja pükste või salli ja mütsi kujul. Muide, olles korduvalt oma laste riideid kogemata halliks pesnud ja võidelnud rinnapiima- ja toiduplekkidega, lõin mõlema mustri toonid üpris mustusekindlad, kuna pildikesed ise ongi veidi nagu plekid. Kokkuvõtvalt on see üks 100% lapse- ja lapsevanemakindel muster, mis üritab riiete murekohti lahendada.
Oleme on sind päris pikka aega endale koostööpartneriks himustanud. Millised on üldse sinu nõudmised, et oleksid nõus üht säärast projekti ette võtma?
Üldjuhul teen koostööd firmadega, kes teevad kõike, et vähendada oma bioloogilist jalajälge, armastan väga kohalikke tootjaid ja pole väheoluline ka see, et valitseks vastastikune usaldus. Olen oma karjääris jõudnud punkti, kus tean unepealt, mida ma teen ja minu armsad kliendid austavad minu professionaalsust, samuti nagu mina austan nende pädevust ajada oma asja. On firmasid, keda ma elades ei toetaks ei oma sõnaga sotsiaalmeedias ega disainerina, kuid Breden on olnud päris kindlasti üks unistuste klient ja olles emme ja disainer korraga loodaks ka edaspidi miskit vägevat lastele illustreerida ja disainida.
Tutvu disainer Helene Vetiku kollektsiooniga SIIN.
